Mõõdistused töökeskkonnas – mis need on ja miks neid tehakse?
Töökeskkonna mõõdistused on objektiivsed tegevused, mille eesmärk on koguda andmeid töökeskkonna füüsikaliste (ja vajadusel ka keemiliste või bioloogiliste) parameetrite kohta. Mõõtmiste abil saab hinnata, kas töötajate töökeskkond vastab kehtestatud normidele ning kas töökohal esineb ohutegureid, mis võivad mõjutada töötajate tervist.
Mõõdistused on oluline osa töökeskkonna riskianalüüsist – need toetavad tööandjat otsustamisel, kas olemasolevad ennetusabinõud on piisavad või on vaja lisameetmeid töötajate kaitseks. Kuigi kogemustele ja hinnangutele tuginev riskianalüüs annab juba esmase pildi, siis mõõtmised annavad faktilise ja vaieldamatu tõendi, mille põhjal saab teha selgeid järeldusi.
Milliseid töökeskkonna parameetreid tavaliselt mõõdetakse?
Töökeskkonna mõõdistused võivad hõlmata järgmisi valdkondi:
- Valgustus – tehisvalgustuse intensiivsus (luxid), ühtlus, värviesitusindeks (CRI) ja värelus. Ebapiisav või ebaühtlane valgustus mõjutab otseselt töötajate silmi, keskendumist ja tööohutust.
- Sisekliima – õhu temperatuur, suhteline niiskus ja õhu liikumiskiirus. Halb sisekliima võib põhjustada väsimust, hingamisteede ärritust või ebamugavustunnet.
- CO₂ sisaldus õhus – annab infot ventilatsiooni tõhususe kohta. Liigne CO₂ põhjustab uimasust ja töövõime langust.
- Müra – normeeritud väärtus töökeskkonnas, mille liigne kokkupuude tekitab lühemas persepktiivis väsimust ja tähelepanu häireid ning pikemas vaates kutsub esile kuulmislanguse.
Akrediteeritud vs akrediteerimata mõõdistused – mis vahe on?
Akrediteeritud mõõdistused viib läbi labor, mis on saanud vastava pädevuse kinnituse Eesti Akrediteerimiskeskuselt (EAK). Akrediteerimine tõendab, et laboril on:
- nõuetekohased mõõtevahendid,
- pädevad töötajad,
- standarditele vastavad protseduurid ja
- kvaliteedijuhtimissüsteem.
Akrediteeritud labori mõõtetulemused on usaldusväärsed, dokumenteeritud ja neid aktsepteeritakse ka ametiasutustes, sealhulgas Tööinspektsioonis.
Akrediteerimata mõõdistused ehk indikatiivsed mõõtmised tehakse tavaliselt olukorra esmaseks hindamiseks või kohtades, kus täpsus ei pea vastama riiklikele nõuetele. Näiteks õhu liikumiskiiruse mõõtmine ventilatsiooni hinnanguliseks kontrollimiseks või CO₂ sisalduse kontroll avatud kontoris. Sellised mõõtmised on kiired ja soodsad, kuid nende tulemused ei ole formaalses mõttes siduvad ega pruugi sobida ametlikuks tõendiks.
Akrediteerimata mõõtmised sobivad hästi olukordadesse, kus:
- on vaja kiiresti hinnata võimalikku probleemi olemasolu,
- planeeritakse muudatusi (nt ventilatsiooni uuendamine),
- soovitakse ülevaadet enne akrediteeritud mõõdistuse tellimist.
Meie ettevõte kasutab vajadusel mõlemat lähenemist – alustame indikatiivsete mõõtmistega ning liigume edasi akrediteeritud mõõdistusten (kasutame koostööpartnereid), kui olukord või nõuded seda eeldavad.
Miks usaldada mõõdistused spetsialistile?
Töökeskkonna mõõdistused nõuavad teadmisi, kogemusi ning kvaliteetset ja kalibreeritud tehnikat. Valesti tehtud mõõtmine võib anda valeinfo, millele tuginedes langetatakse ekslikke otsuseid. Samuti on oluline tulemuste õige tõlgendamine ja seostamine seadusandluse nõuetega.
- aitab valida õiged mõõtepunktid ja -meetodid,
- tõlgendab tulemusi koos ettevõtte tööiseloomu ja töötajate tagasisidega,
- annab soovitused riskide maandamiseks ja töötingimuste parandamiseks.
Kokkuvõttes on mõõdistused mitte ainult tehniline tegevus, vaid ka juhtimisotsuste tegemise tööriist. Mõõtmistulemused annavad usaldusväärse aluse tööohutuse arendamiseks ja töötajate tervise hoidmiseks.
Mõõdistamise või info jaoks võta meiega ühendust!