Skip to content Skip to footer

Töökeskkonna riskianalüüs – kohustuslik, süsteemne ja tulemuslik

Riskianalüüs on tööandja seadusest tulenev kohustus ja samas ka puhas talupojamõistus. See on viis, kuidas selgitada välja töökeskkonna ohud, hinnata nende mõju töötajatele ning kavandada sammud riskide maandamiseks.

Illustratsioon

Kes peab riskianalüüsi tegema ja millal?

Riskianalüüsi koostamine on kohustuslik kõigile tööandjatele, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja. Riskianalüüs tuleb koostada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitada Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogusse (TEIS). Sealjuures tuleb arvestada, et riskianalüüsi tuleb uuendada alati, kui:

  • töötingimused või -keskkond on muutunud;
  • on vahetunud töövahendid või tehnoloogia;
  • on toimunud tööõnnetus või ilmnenud tööga seotud haigestumine;
  • tööinspektor on teinud järelepärimise või tuvastanud puudusi.

Riskianalüüsi etapid

  1. Info kogumine – tutvutakse tööprotsesside, ruumide, seadmete ja töötajate tööga.
  2. Ohutegurite tuvastamine – kaardistatakse kõik võimalikud riskid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja psühhosotsiaalsed.
  3. Riskide hindamine – analüüsitakse iga tuvastatud ohu tõenäosust ja võimalikke tagajärgi.
  4. Tegevuskava koostamine – määratakse konkreetsed abinõud riskide vähendamiseks, vastutavad isikud ja tähtajad.
  5. Tulemustest teavitamine – töötajatele tutvustatakse riskianalüüsi tulemusi ja selgitatakse terviseriske ning kaitsemeetmeid.

Riskide hindamise metoodika

Levinud on viieastmeline hindamismudel, kus riski tase sõltub ohuteguri esinemise tõenäosusest ja tagajärgede raskusastmest. Riskid liigitatakse viide tasemesse:

I – vähene risk (ei vaja meetmeid)

II – vastuvõetav risk

III – keskmine risk (vajab meetmeid 3–5 kuu jooksul)

IV – suur risk (vajab kiiret sekkumist 1–3 kuu jooksul)

V – talumatu risk (tööd tuleb peatada enne meetmete rakendamist)

Miks tasub riskianalüüs teha professionaalselt?

Riskianalüüsi võib läbi viia tööandja või tema esindaja (nt töökeskkonnaspetsialist), kuid enamasti on soovitatav kaasata kogenud teenusepakkuja. Põhjused:

  • Spetsialistid tunnevad hindamismetoodikat ja dokumenteerimisnõudeid.
  • Kõrvaltvaatajana märgatakse ohte, mida harjunud silm ei näe.
  • Kaasaegsed mõõtmised (nt müra, vibratsioon, keemiline kokkupuude) vajavad pädevust ja tihti akrediteeritud labori sekkumist.
  • Dokument peab vastama nõuetele, eriti kui see võib osutuda tõendiks (nt kutsehaiguse juhtumite korral).

Parim tulemus saavutatakse koostöös tööandja, teenusepakkuja ja töötajatega. Viimane grupp teab praktikas, kus riskid peituvad ja kuidas neid oleks mõistlik maandada.

Psühhosotsiaalsete riskide hindamine

Tööstress ja muud psühhosotsiaalsed ohutegurid vajavad samavõrd tõsist lähenemist nagu müra või tolm. Nende hindamiseks kasutatakse intervjuusid, rahulolu-uuringuid ja töötajate tagasisidet. Oluline on tagada anonüümsus ja usaldus, vastasel juhul jäävad probleemid varju.

Kust alustada?

Kui teil ei ole veel riskianalüüsi, on see seaduserikkumine. Kui see on olemas, kuid tolmub sahtlis, on see kasutu. Analüüs peab peegeldama tegelikku olukorda – muidu ei kaitse see ei töötajat ega tööandjat.
Soovitame kasutada Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda või võtta ühendust meiega – aitame riskid välja selgitada, hinnata ja maandada. Sest töökeskkond ei ole koht, kus riskida – vähemalt mitte inimeste tervise arvelt.

Kes võib riskianalüüsi läbi viia?

  • Tööandja ise – kui sul on teadmised ja ajaresurss
  • Töökeskkonnaspetsialist – kui sul on see inimene olemas
  • Teenusepakkuja – kui sa tahad, et väline pilt ja kogemustega inimene vormistaks korrektse dokumendi.

Mis asi on psühhosotsiaalne risk? Ja miks see üldse oluline on?

Kui töötajad on väsinud, läbi, närvilised või kardavad küsida, millal lõunale võib minna – siis on risk. Psühhosotsiaalne risk. See võib tulla halvast juhtimisest, konfliktidest, ülekoormusest või lihtsalt sellest, et keegi ei kuula.
Selleks, et seda hinnata, tehakse:

  • rahulolu-uuringuid;
  • intervjuusid;
  • arenguvestluste analüüse.


NB! Tulemused peavad jääma anonüümseks – muidu ei räägi töötajad midagi ja sa ei saa teada, kus tegelik probleem pesitseb.

Aga kui mul on riskianalüüs juba olemas?

Siis küsi endalt:

  • Kas see peegeldab reaalset olukorda või kirjutati see “kord juba ära, et oleks olemas”?
  • Kas töötajad teavad, mis seal kirjas on?
  • Kas seda on uuendatud, kui töötingimused muutusid?


Kui vastus on „ei“ või „ma ei tea“ – siis on aeg see üle vaadata. Riskianalüüs ei ole seinakaunistus ega PDF desktopil.

Kust ma peaksin alustama?

Lihtne.

  • Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkond (TEIS) – seal saad oma andmed üles laadida ja vormistada.
  • Võta ühendust meiega – aitame sul kogu protsessi läbi teha nii, et Tööinspektsioon ei kobise, töötajad ei muretse ja sina magad rahulikult.

Lisainfo saamiseks võtke meiega ühendust – aitame hea meelega!